1. Mänguala

101 Väljaku mõõtmed
1) Väljaku suurus on 40 x 20 m. Väljaku nurgad on ümarad. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune poord. Erandjuhul võib mängida väljakul, mis ei ole suurem kui 44 x 22 m ja väiksem kui 36 x 18 m. Erandjuhul võivad väljaku nurgad olla nurgelised ja poord puududa.

Väljak

102 Väljaku märgistused
1) Kõik joonedtehakse4- 5 cm laiused selgesti eristatava värviga.
2) Märgitakse keskjoon ja keskpunkt.
3) Väravaalad mõõtmetega 4 m (pikkus) x 5 m (laius) märgitakse 2,85 m kaugusele poordist.
4) Väravavahialad mõõtmetega 1 m (pikkus) x 2,5 m (laius) märgitakse 0,65 m väravaala tagumisest joonest ettepoole.
5)Väravavahiala tagumine joon on samaaegselt väravajoon. Seetõttu märgitakse väravavahiala tagajoonele väravapostide kohad vahega 1,6 m.
6)Lahtimängukohad märgitakse ristiga keskjoonele ja väravajoonte mõttelistele pikendustele 1,5 m kaugusele poordist.

103 Väravad
1) Väravate mõõtmed on 160 cm (laius) x 115 cm (kõrgus) x 40/65 cm (sügavus põrandapinnal/ ülaservas). Väravapostid ja põiklatid on ümmargused, nurgad ümarad.
2) Väraval peab olema vahevõrk, mis kinnitatakse20 cm kaugusele ülemisest latist kogu värava laiuses.

104 Vahetusalad
1) 10 m pikkused vahetusalad tähistatakse poordil 5 m kaugusel keskjoonest mõlemale poole. Vahetusmängijate pingid asuvad samal küljel piisaval kaugusel poordist.

105 Protokollijate laud ja karistuspingid
1) Protokollijate laud ja karistuspingid paigutatakse üle väljaku vahetusmängijate pinkide vastu. Mõlema meeskonna karistuspingil peab olema vähemalt 2 kohta.

106 Väljaku kontroll
1) Kohtunikud kontrollivad aegsasti enne mängu algust väljakut. Avastatud puuduste ja vastuolude likvideerimise korraldab vastutav klubi/meeskond. Kui sellist ei ole määratud, siis kodumeeskond (esimesena protokolli märgitud meeskond). Sama kehtib juhul, kui poord laguneb mängu ajal.

2. Mänguaeg

201 Korraline mänguaeg
1) Korraline mänguaeg on 3 x 20 min., vaheaeg 10 min., mille kestel vahetavad meeskonnad väljakupooli ja vahetusmängijate pinke. Turniirisüsteemis peetavates mängudes võivadkohtunikud ja kaptenid enne mängu kokku leppida, et vaheaegadel vahetuspinke ei vahetata. Iga kolmandik algab lahtilöögiga keskpunktist. Vajadusel võidakse kasutada ka 3 x 15 min. ja 2 x 15 min. mänguaega. Sel juhul määrab kohtunik vaheaja pikkuseks 2-5 min. Kodumeeskond valib väljakupoole aegsasti enne mängu algust. Kohtunikud vastutavadmeeskondade õigeaegse väljakule kutsumise eest vaheaja lõppedes. Kui kohtunike arvates on üks väljakupool teisest parem, vahetavad meeskonnad viimase kolmandiku keskel pooli, kuid selles tuleb kokku leppida enne mängu algust. Sel juhul jätkatakse mängu keskpunktist.
2) Mänguaega ei peatata loomulike mängukatkestuste ajal. Aeg peatatakse ainult värava, karistuse, karistuslöögi või time out’i korral, samuti ootamatu edasimängutakistuse (palli deformeerumi- ne, poordi lagunemine, mängija vigastumine, lubamatute isikute või esemete sattumine väljakule jne.) puhul kohtuniku otsusel. Poordi lagunemisel peatakse mäng, kui pall satub sellesse piirkonda. Vigastuse puhul peatatakse mäng, kui vigastus on tõsine või vigastatud mängija häirib mängu. Korralise mänguaja 3 viimast minutit on puhas mänguaeg, s.t. kell käib ainult siis, kui pall on mängus.

202 Aja mahavõtmine (“time out”)
1) Korralisel mänguajal on mõlemal meeskonnal õigus kasutada üht time out’i, mis kestab 30 sekundit. Time out’i võib paluda ainult kapten või treener/esindaja. Timeout’i võib paluda ükskõik millal, kuid see antakse alles siis, kui järgneb esimene mängukatkestus, v.a. juhud,kui on löödud värav või time out’i kasutab hetkel teine meeskond. Kell pannakse seisma kohtuniku vile peale ja käivitatakse siis, kui kohtunik teistkordselt märku annab. Mäng jätkub reeglitekohaselt aja mahavõtmise eelsest mänguolukorrast. Time out’i ajal on kumbki meeskond oma väljakupoolel, kusjuures karistatud mängijad ei tohi time out’i ajaks karistuspingilt lahkuda.

203 Äkksurm (“sudden death”)
1) Kui mäng, milles on vaja selgitada võitja, lõpeb viigiga, selgitatakse võitja äkksurma põhimõttel. Sel juhul mängitakse lisaaeg, mis kestab seni, kuni üks meeskondadest lööb värava. Enne lisaaega peetakse2- minutiline vaheaeg, kuid väljakupooli ei vahetata. 3 x 20 min.mängus on lisaaeg max.15 min., 3 x15 min. mängus max.10 min. ja 2 x15 min. mängus max. 5 min. Kui äkk- surma põhimõttel väravani ei jõuta, järgneb karistuslöökide võistlus. Karistusaeg, mis on alles korralise mänguaja lõppedes, jätkub lisaajal.

204 Karistuslöökide võistlus
1) Kummastki meeskonnast 5 väljakumängijat sooritavad igaüks ühe karistuslöögi. Kui selle järgselt tulemus on endiselt viigiline, jätkatakse samademängijate poolt kordamööda karistuslöökide sooritamist, kuni üks meeskond saavutab eduseisu. Enne võistlust selgitatakse loosi teel alustav meeskond. Loosi võitnud kapten määrab, kumb meeskond alustab. Karistuslöögid lüüakse kordamööda kohtuniku poolt valitud ühte väravasse. Kaptenid või treener/esindajad esitavad enne karistuslöökide algust kirjalikult lööjate numbrid löömisjärjekorras. Võistlus lõpeb kohe, kui karistuslöökide võistlus on andnud tulemuse, s.t. kui on selge, et üks meeskondadest on saavutanud rohkem väravaid, kui teine võiks saavutada. Karistuslöökide võistluse võitnud meeskond võidab mängu ühe väravaga, mis lisatakse korralise mänguaja tulemusele. Ringide vahel võib muuta sooritusjärjekorda, kuid mängija ei või sooritada teist lööki enne, kui kõik teised sama meeskonna lööjad on sooritanud löögi, samuti kolmandat enne, kui kõik teised sama meeskonna lööjad on sooritanud teise löögi jne. Karistatud mängija võib osaleda löömisel, v.a. juhul, kui ta on eemaldatudväljakult mängu- või võistluskaristuse tõttu. Kui löömisel osalevale mängijale määratakse mängu- või võistluskaristus, nimetatakse tema asemele uus mängija. Kui väravavahile määratakse karistuslöökide võistluse ajal mängu- või võistluskaristus, asendatakse ta varuväravavahiga. Kui varuväravavahti ei ole, asendatakse ta mõne väljakumängijaga.

3. Osavõtjad

301 Mängijad
1) Kumbki meeskond võib protokolli märkida max. 20 mängijat. Mängijad võivad olla väljakumängijad või väravavahid. Ainult protokolli märgitud mängijad saavad mängus osaleda ja viibida oma meeskonna vahetusalal.
2) Mängu ajal on üheaegselt väljakul kummastki meeskonnast 6 mängijat. Mõlema meeskonna 6 mängijast saab vaid 1 olla väravavaht.Kohtunikud võivad alustada mängu vaid siis, kui mõlemal meeskonnal on väljakul reeglitekohaselt riietatud väravavaht ja 5 väljakumängijat, vastasel juhul arvestatakse mängu tulemuseks 5:0 reegleid mitterikkunud meeskonna kasuks. Mängu käigus saab meeskond mängida min. 4 mängijaga, vastasel juhul mäng katkestatakse ja tulemuseks arvestatakse 5: 0 mitterikkunud meeskonna kasuks või momendil kehtinud seis, kui sellest on mitterikkunud meeskonnale rohkem kasu.

302 Mängijate vahetamine
1) Mängijaid võib vahetada mängu ajal millal tahes ja kui tihti tahes. Kõik vahetused peavad toimuma oma meeskonna vahetusalas. Väljakult lahkuv mängija peab olema poordi ületamas, kui vahetusmängija väljakule astub. Vigastatud mängijat, kes lahkub
väljakult väljaspool oma vahetusala, saab vahetada alles mängukatkestuse ajal.Mängu venitamise eestvahetuse sooritamisel hoiatatakse, tahtliku ja korduva venitamise korral määratakse karistusaeg.

303 Erinõuded väravavahtidele
1) Kõik väravavahid tuleb märkida protokolli (tähis VV). Väravavahiks märgitud mängija ei saa samas mängus osaleda väljakumängijana. Kui vigastumiste või karistuste tõttu tuleb väravavaht asendada väljakumängijaga, siis on viimasel 3 min. aega riietuda reeglitekohaselt, kuid soojendust ei võimaldata. Uus väravavaht tuleb märkida protokolli.
2) Kui väravavaht lahkub mängu ajal väravaalast (s.t. ükski tema kehaosa ei puuduta väravaala põrandapinda), loetakse ta kepita väljakumängijaks kuni tagasisaabumiseni. Piirid kuuluvad väravaalasse. Väravavahil on lubatud hüpata väravaalas.

304 Erinõuded kaptenitele
1) Kummalgi meeskonnal on kapten, kes märgitakse protokolli (tähis K). Kaptenit võib vahetada ainult vigastumise, haigestumise või karistuste korral.Vahetatud kapten ei või samas mängus enam kaptenina tegutseda.
2) Ainult kapten võib mänguga seonduvalt kõnetada kohtunikke, samuti on ta kohustatud abistama kohtunikke.Karistatud kaptenil ei ole õigust kõnetada kohtunikke, v.a. juhul, kui need kõnetavad kaptenit. Meeskonnal ei ole õigust suhelda kohtunikega.

305 Meeskonna ametiisikud
1) Igal meeskonnal on õigus märkida protokolli max. 5 ametiisikut. Ainult protokolli märgitud ametiisikud võivad viibida oma meeskonna vahetusalas. Ametiisikutel ei ole õigust (k.a. time out’i ajal) astuda väljakule ilma kohtunike loata. Kõik juhendamisega seotud toimingud tuleb teostada vahetusalas. Enne mängu peab esimesena protokolli märgitud ametiisik allkirjastama protokolli. Pärast seda protokolli muudatusi teha ei saa.

306 Kohtunikud
1) Mängu juhivad üldjuhul kaks võrdõiguslikku kohtunikku. Kohtunikud peavad kasutama ettenähtud zeste. Kohtunikel on õigus katkestada mäng, kui nende arvates puuduvad eeldused mängu reeglipäraseks jätkumiseks.

307 Protokollijad
1) Mängul peavad olema protokollijad, kes on erapooletud ja vastutavad protokolli täitmise, ajavõtu ja teadustamise eest.

4. Varustus

401 Mängijate varustus
1) Kõik väljakumängijad peavad kasutama mänguvormi, kuhu kuuluvad särk, lühikesed püksid ja põlvikud (sokid). Kõikidel meeskonna väljakumängijatel peab olema sportlik ühtne mänguvorm.Mängusärk ei või olla hall. Kui kohtuniku arvates meeskondade mänguvormid on liiga sarnased, on külalismeeskond (teisena asetatud meeskond) kohustatud selle vahetama. Põlvikud (sokid) peavad olema ülestõstetud.
2) Väravavahtidel peavad olema väljakumängijatest selgelt erinevad sportlikud särgid, samuti pikad püksid.
3) Kõikidel särkidel peavad olema numbrid. Seljanumbri kõrgus on min. 20 cm ja rinnanumbri kõrgus min. 7 cm. Särkidel võib ollamistahes number kuni 99-ni, kuid nr.1 ei ole lubatud väljakumängijatele.Sama number võib esineda meeskonnas vaid ühel korral.
4) Kõikidel mängijatel peavad olema sisespordijalanõud. Kui mängija kaotab mängu ajal ühe või mõlemad jalanõud, saab ta jätkata mängimist kuni järgmise mängukatkestuseni.

402 Kohtunike riietus
1) Kohtunikud peavad üldjuhul kasutama halli särki, lühikesi musti spordipükse ja musti põlvikuid (sokke).

403 Väravavahtide erivarustus
1) Väravavaht ei või kasutada keppi. See kehtib ka juhul, kui väravavaht lahkub väravaalast ja käitub väljakumängijana.
2) Mängu ajal peab väljakul viibival väravavahil olema näokaitse. Näokaitse ja silmade vahe peab olema vähemalt 30 mm.
3) Väravavaht võib kasutada ihu-, põlve-, küünarnuki- ja alakehakaitseid, kiivrit ja kindaid. Kinnitusainete (kliister, liim, teip jm.) kasutamine varustuse peal on keelatud. Väljakut kahjustavate põlvekaitsete kasutamine on keelatud. Mingeid esemeid ei või hoida väravas ega värava peal.

404 Kaptenite erivarustus
1) Meeskonna kapteni vasakul käsivarrel peab olema käepael. Teip on keelatud.

405 Mängijate isiklikud esemed
1) Mängija ei või kasutada esemeid, mis võivad põhjustada vigastusi (näit.kellad, ketid, kõrvarõngad). Kohtunikud otsustavad, kas esemed võivad olla ohtlikud. Kaitsevarustus peab võimalusel olema riiete all. Peakatete kasutamine on keelatud. Higipael ja juustekumm on lubatud, rätik ja nokkmüts keelatud. Lühikeste soojenduspükste kasutamine spordipükste all on lubatud tingimusel, et nende värv ei erine oluliselt spordipükste värvist. Pikkade pükste kasutamine on keelatud.

406 Pall
1) Pall on plastmassist, 23 g raskune ja spetsiaalselt saalibändi jaoks toodetud. Üldjuhul on pall valget värvi.

407 Kepp
1) Kepi kaal on max. 380 g. Kaal on arvestatud ilma teibita. Kepp on valmistatud sünteetilisest materjalist. Kepi vars on ümmargune ja selle otsas on nupp. Varre pikkus võib olla max. 950 mm.Varrel on 240 mm kõrgusel varre alaosast 10 mm laiune tähistatud koht, millest allpool ei või teipi olla.Varrele tootja poolt paigutatud teksti jm.ei või katta. Varre muu töötlemine ja lühendamine on keelatud.
2) Laba ei või olla teravate äärtega ja selle kõverus võib olla max. 30 mm. Laba muu töötlemine, v.a. painutamine on keelatud. Laba kõverus mõõdetakse kepi asetsemisel põrandapinnal laba alaääre kõrgemast kohast põrandapinnani. Laba vahetamine on lubatud. Laba ja varre ühenduskoha teipimine on lubatud, kuid max.10 mm laba nähtavast osast võib olla kaetud.

408 Kohtunike varustus
1) Kohtunikel peavad olema ühesuguse tooniga viled, mõõdulindid ja punased kaardid.

409 Protokollijate varustus
1) Protokollijatel peavad olema nende tööks vajalikud vahendid.

410 Varustuse kontroll
1) Kohtunikud otsustavad varustuse kontrolli ja mõõtmise üle. Varustust võib mõõta enne mängu ja selle ajal. Enne mängu avastatud puudused tuleb likvideerida mängijal, kelle juures need avastati, mille järgselt ta võib alustada mängu.
2) Meeskonna kapten võib paluda laba kumeruse ja varre pikkuse mõõtmist. Mõõtmist võib paluda millal tahes, kuid seda ei teostata enne kui järgmise mängukatkestuse ajal. Kui mõõtmist taotletakse mängu katkestuse ajal, teostatakse see koheselt. Lubatud on üks mõõtmine mängu katkestuse kohta.Ainult kaptenid ja mõõdetava kepi omanik võivad kepi mõõtmise ajal viibida protokollijate laua juures.Mõõta võib ka keppi, mis on vahetuspingil.

5. Mängu jätkamine

501 Mängu jätkamise üldpõhimõtted
1) Mängu jätkamise all mõeldakse lahtilööki, sisselööki, vabalööki ja karistuslööki.
2) Kohtunikud peavad vilistama kaks korda, samuti näitama vastavat zesti ja mängu jätkamise kohta.Teise vile järgselt võib õiges mängu jätkamise kohas olnud palli mängu panna.Kolmandiku alguses kasutatakse vaid üht vilet. Kohtunikud näitavad esmalt mängu jätkamise zesti ja seejärel suunazesti.
3) Palli mängu panekuga ei või põhjendamatult viivitada. Kui kohtunike arvates mängija viivitab palli mängu panekuga, juhivad need esmalt sellele mängija tähelepanu.

502 Lahtilöök (“pooleks pall”)
1) Kolmandiku alguses ja värava puhul alustatakse mängu keskpunktist. Kui lahtilöök sooritatakse keskpunktist, peavad mõlemad meeskonnad olema oma väljakupooltel.
2) Kui mäng on katkestatud ja kummagi meeskonna kasuks ei saa määrata sisselööki, vabalööki või karistuslööki, jätkatakse mängu lahtilöögiga.
3) Lahtilöök sooritatakse mängu katkestamisel pallile lähimast lahtilöögikohast.
4) Kõik mängijad,v.a. lahtilööki sooritavad 2 mängijat, peavad ilma kohtuniku meeldetuletuseta viibima lahtimängu kohast vähemalt 3 meetri kaugusel. Lähemal ei või olla ka nende kepid.
5) Lahtilöögi sooritamise ajal ei tohi seda sooritavate mängijate kehad olla kontaktis. Kepid ei või puudutada palli enne lahtilöögi sooritamist. Kaitsva meeskonna mängija valib poole, kuhu ta kepi asetab. Kui lahtilöök sooritatakse keskpunktist, asetab kepi esimesena külalismeeskonna mängija.Kui lahtilööki sooritav mängija ei täida kohtuniku nõudeid, asendatakse ta teisega.
6) Lahtilöögist otse väravasse läinud pall loetatakse saavutatud väravaks.

503 Lahtilööki põhjustavad situatsioonid
1) Pall puruneb juhuslikult.
2) Palli ei ole võimalik reeglitekohaselt mängida.
3) Poord on lagunenud ja pall lüüakse selle koha lähedale.
4) Väravat on tahtmatult nihutatud ja seda pole esimesel võimalusel agasi pandud. Värava tagasipanek on väravavahi kohustus.
5) Vigastatud mängija segab mängu või vigastus on tõsine.
6) Ebatavaline situatsioon mängu ajal. Situatsiooni ebatavalisuse üle otsustavad kohtunikud. Igal juhul on ebatavalised situatsioonid võõras isik või ese väljakul, valgustuse kadumine, sireeni kõlamine valel ajal.
7) Väravat ei loeta hoolimata sellest, et vabalööki põhjustavat viga ei ole tehtud. See puudutab samuti olukorda, kus pall on läinud väravasse ületamata väravajoont eestpoolt, samuti kui mingi sisselöök läheb otse väravasse, k.a. oma värav.
8) Karistuslöök ebaõnnestub või sooritatakse vääralt.
9) Edasilükatud karistus määratakse täitmisele, kuna reegleid rikkunud meeskond saab palli. See puudutab samuti olukorda, kui vea teinud meeskond kohtunike arvates venitab mängu. Kui edasilükatud karistus määratakse täitmisele mängukatkestuse tõttu, jätkatakse mängu mängukatkestuse põhjustanud olukorra järgi.
10) Karistus määratakse vea eest mängu ajal, kuid see ei liitu mänguga (karistatud mängija astub väljakule enne karistusaja lõppemist).
11) Kohtunikud ei suuda otsustada, kumma meeskonna kasuks anda sisse- või vabalöök. Siia kuulub ka olukord, kui mõlemad meeskonnad teevad vea samaaegselt.
12) Kohtunikud eksivad.
13) Väravavaht hoiab väljaspool väravat olevat palli läbi võrgu kinni (palli võib läbi võrgu ära lüüa ).

504 Sisselöök
1) Kui pall läheb poordist välja, määratakse vastasmeeskonnale sisselöök. Vastasmeeskonnaks nimetatakse meeskonda, kelle mängijad või varustus ei puudutanud palli viimasena enne selle väljaminekut.
2) Sisselöök sooritatakse 1,5 m poordi äärest, kohast, kust pall poordist välja läks. Kui meeskonnal on kasulik sooritada sisselöök lähemalt kui 1,5 m äärest, võib seda teha. Kui pall läks välja väravajoonte mõtteliste pikenduste tagant, sooritatakse sisselöök lähimast lahtilöögipunktist. Pall ei pea täielikult seisma ega olema täpselt õigel kohal, kui kohtunike arvates see ei mõjuta mängu.
3) Vastasmeeskonna mängijad koos keppidega peavad sisselöögi sooritamise ajal ilma kohtuniku meeldetuletuseta viibima vähemalt 3 m kaugusel pallist.
4) Palli peab kepiga lööma, mitte tõstma või lükkama.
5) Sisselöögi sooritanud mängija ei tohi palli uuesti puudutada enne, kui pall on puudutanud teist mängijat või selle varustust.
6) Sisselöögist ei tohi pall minna otse väravasse. See puudutab ka palli oma väravasse löömist. Kui pall lüüakse otse vastase või oma väravasse, jätkatakse lahtilöögiga.

505 Sisselöögi määramise juhud
1) Pall läheb poordist välja.
2) Pall puudutab lage või muid esemeid poordist ülalpool.

506 Vabalöök
1) Vabalöögi sooritab meeskond, kelle kasuks on see antud. Kui kohtunike arvates vabalöögi määramise põhjustanud viga on ohtlik, vägivaldne või sellest võib olla selle teinud meeskonnale olulist kasu, määratakse ka karistus. Kui reegleid mitterikkunud meeskonna käes on pall ja sellest on talle enam kasu kui vabalöögist, antakse talle võimalus edasi mängida.
2) Vabalöök sooritatakse kohast, kus viga tehti, kuid mitte mõtteliste väravajoonte pikenduste tagant ega lähemalt kui 3,5 m väravavahi alast. Kui viga tehti mõtteliste väravajoonte pikenduste taga,sooritatakse vabalöök lähimast lahtilöögikohast. Kui viga tehti lähemal kui 3,5 m väravavahialast,siirdatakse vabalöök kohale, mis on 3,5 m kaugusel ja väravajoone keskkohast vea tegemise koha kaudu tõmmatud mõttelisel joonel. Kui ründav meeskond takistab müüri moodustamist, antakse kaitsvale meeskonnale vabalöök. Ründav meeskond ei ole kohustatud müüri moodustamist ootama. Ründava meeskonna mängija võib olla müüri ees.Vabalööki ei sooritata lähemalt kui 1,5 m poordist.Pall ei pea täielikult seisma ega olema täpselt õigel kohal, kui kohtunike arvates see ei mõjuta mängu.
3) Vastasmeeskonna mängijad koos keppidega peavad vabalöögi sooritamise ajal ilma kohtuniku meeldetuletuseta viibima vähemalt 3 m kaugusel pallist.
4) Palli peab kepiga lööma, mitte tõstma või lükkama.
5) Vabalöögi sooritanud mängija ei tohi palli uuesti puudutada enne, kui pall on puudutanud teist mängijat või selle varustust.
6) Vabalöök võib minna otse väravasse.

507 Vead, mille eest määratakse vabalöök
1) Vastasmängija kepi löömine, kinnihoidmine, surumine, tõstmine või tõukamine.
2) Kepi laba tõstmine kõrgemale puusatasemest enne ja pärast palli mängimist. See puudutab ka pettelööke. Laba võib ettepoole tõusta ka puusatasemest kõrgemale, kui teisi mängijaid lähedal ei ole ja vigastumisoht puudub.
3) Väljakumängija tõstab kepi üle vastasmängija.
4) Väljakumängija mängib või üritab mängida palli kepiga või jalaga põlvetasemest kõrgemalt. Kui normaalsel jooksul põlv tõuseb kõrgemale ja pall seda juhuslikult tabab, siis vabalööki ei määrata.
5) Väljakumängija asetab kepi või jala vastasmängija jalgade vahele.
6) Palli mängiv või hankiv väljakumängija lööb kepiga vastu vastasmängija jalga.
7) Palli mängiv või hankiv mängija tõukab vastasmängijat muudmoodi kui õlaga õla vastu. Käe asetamine vastasmängijale on viga.
8) Palli mängiv, seda hankiv või parema positsiooni eest võitlev mängija liigub selg ees vastasmängija poole.
9) Väljakumängija on väravavahi alas. Kui kaitsev meeskond vabalöögi tõttu moodustab müüri ja keegi kaitsva meeskonna mängijatest on väravavahi alas, määratakse vastasmeeskonnale karistuslöök.Väljakumängija loetakse väravavahialas olevaks, kui tema keha puudutab seda ala. Kepp võib olla väravavahialas. Ala piirid kuuluvad alasse. Kui väljakumängija hetkega läbib väravavahiala nii, et sellest ei ole talle või meeskonnale kasu, see ei mõjuta mängu ning ei sega väravavahti, siis vabalööki ei määrata.
10) Väljakumängija segab passiivselt (s.t.tahtmatult) väravavahti palli mängupanekul. Seda loetakse veaks siis, kui väljakumängija on väravavahile lähemal kui 3 m mõõdetuna kohast, kust väravavaht alustab palli mängupanekut.
11) Ründava meeskonna mängija nihutab tahtlikult väravat.
12) Väljakumängija puudutab palli rohkem kui korra, ilma et see vahepeal puudutaks mängija keppi,teist mängijat või selle varustust. See loetakse veaks siis, kui see kohtunike meelest on tahtlik.
13) Mängija võtab vastu jalaga tehtud söödu sama meeskonna mängijalt. See on viga, kui sööt kohtunike arvates on tehtud tahtlikult. Jalasöödu vastuvõtmine sama meeskonna väljakumängijalt on lubatud, kui vastasmängija ei mängi palli, kuigi tal on selleks võimalus.
14) Väljakumängija hüppab palli mängides üles nii, et mõlemad jalad on maast lahti. Mängija võib hüpata pallist üle, kui ta ei puuduta seda. Jooksmine ei ole hüppamine.
15) Mängija mängib palli väljaspool poordi. Mängija on väljaspool poordi, kui tema jalg või mõlemad jalad on poordist väljaspool. Kui mängija vahetuse ajal mängib palli väljaspool poordi, loetakse see liigsete mängijate viibimiseks väljakul. Kui mängija mängib palli vahetuspingil olles ja ei ole sooritamas vahetust väljakul oleva mängijaga, loetakse see mängu segamiseks.
16) Väravavaht kaotab palli mängu pannes kontakti väravaalaga. Sellisel juhul väravavahti ei loeta väljakumängijaks. Pall on pandud mängu, kui väravavaht seda enam ei puuduta. Kui ta selle järgselt lahkub väravaalast, vabalööki ei määrata. Ala jooned kuuluvad alasse.
17) Väravavaht viskab või veeretab palli üle keskjoone. See on viga, kui pall ei puuduta põrandat,poordi, teist mängijat või selle varustust enne, kui see ületab keskjoone.
18) Väravavaht hoiab palli üle 3 sekundi. Kui väravavaht paneb palli maha ja võtab selle uuesti üles,ilma et teda ohustataks, loetakse pall kogu aeg tema käes olnuks.
19) Väravavaht võtab teistkordselt vastu söödu kaasmängijalt, ilma et pall oleks vahepeal ületanud keskjoont või vastasmeeskond oleks sellega mänginud . See on viga juhul, kui sööt on kohtunike arvates tahtlik. See ei ole viga, kui söötude vahel on olnud mängukatkestus. Kui väravavaht lahkub väravaalast ja muutub väljakumängijaks, reegel väravavahile söötmisest ei kehti. Kui väravavaht lahkununa väravaalast peatab palli ja selle järgselt toob palli väravaalasse, ei loeta seda sööduks väravavahile.
20) Karistus on määratud vea eest väljakul mängu ajal.
21) Vaba- või sisselöök sooritatakse määrustevastaselt või sooritamisega viivitatakse tahtlikult. Kui vaba- või sisselöök sooritatakse valest kohast või pall ei ole paigal, sooritust korratakse. Pall ei pea olema täiesti paigal või täpses kohas, kui kohtunike arvates see ei mõjuta mängu. Kui kohtunike arvates löögiga viivitatakse, tehakse hoiatus.
22) Väravat ei loeta vabalöögiga karistatava vea tõttu.

508 Karistuslöök
1) Karistuslöögi sooritab meeskond, kelle kasuks see on määratud. Kui karistuslöök määratakse edasilükatud karistuse ajal või see seondub karistusajaga karistatava veaga, tuleb järgida reegleid karistusajast koos karistuslöögiga.
2) Karistuslöögi sooritamist alustatakse keskpunktist.
3) Kõik mängijad, v.a. lööki sooritav mängija ja vastasmeeskonna väravavaht, peavad viibima vahetusalas kogu karistuslöögi sooritamise ajal. Väravavaht peab karistuslöögi alguses olema väravajoonel. Väravavahti ei saa asendada väljakumängijaga. Kui mõni eksinud meeskonna mängija rikub reegleid karistuslöögi ajal, määratakse karistus täitmisele ja antakse uus karistuslöök.
4)Karistuslöögi sooritamisel võib palli puudutada piiranguteta, kuid see peab liikuma kogu aeg edasi.Väravavahi tõrje või väravakonstruktsioonide tabamise järel edasi mängida ei saa.

509 Edasilükatud karistuslöök
1) Edasilükatud karistuslöök määratakse, kui on tehtud viga, mille eest määratakse karistuslöök, kuidmitteeksinud meeskonal on pall ja võimalused värav saavutada. Kui edasilükatud karistuslöök määratakse edasilükatud karistuse ajalvõi see tuleneb veast, mis põhjustab karistusaja, tuleb järgida reegleid karistusest koos karistuslöögiga.Edasilükatud karistuslööki võib kasutada seonduvalt edasilükatud karistusega ainult siis, kui rikkumine põhjustab 2 min. karistuse ning edasilükatud karistuslööki ei ole juba täide viidud.
2) Edasilükatud karistuslöögiga seonduvalt mitteeksinud meeskonnal on võimalus jätkata rünnakut kuni tõenäoline värava saavutamise võimalus on möödas. Edasilükatud karistuslöök määratakse täitmisele ka kolmandiku või mängu lõppemisel. Kui mitteeksinud meeskond saavutab edasilükatud karistuslöögi ajal värava, loetakse see värav ja karistuslöök annuleeritakse.

510 Vead, mille eest määratakse karistuslöök
1) Kaitsva meeskonna mängijad tõrjuvad vastase hea väravavõimaluse vabalöögi või karistusajaga karistatava vea tegemisega. Kohtunikud otsustavad, mida loetakse heaks väravavõimaluseks.Väravaalas tehtud vead ei tähenda automaatselt karistuslööki. Karistuslöök määratakse alati, kui kaitsev meeskond hea väravavõimaluse olukorras tahtlikult nihutab väravat või väljakul on neil tahtlikult liigseid mängijaid. Karistuslöök määratakse alati, kui kaitsev meeskond vabalöögi korral moodustab müüri ja keegi seal olevatest mängijatest on väravavahialas. Kui väravavaht võtab vastu jalaga tehtud söödu või teistkordse söödu kaasmängijalt, ei loeta seda väravalöömis ohtlikuks olukorraks ja karistuslööki ei määrata, kui sellega ei kaasne muud rikkumist, mille eest tuleb karistuslöök määrata.
2) Kaitsev meeskond takistab väravavõimaluse veaga, mille eest määratakse vabalöök või karistusaeg.

6. Karistused

601 Karistuste üldpõhimõtted
1) Karistatava vea tegemine eeldab selle tegija karistamist. Vead võivad põhjustada erinevaid karistusi.Kui kohtunikud ei suuda määrata vea teinud mängijat või rikkujad on meeskonna ametiisikud, valib kapten väljakumängija, kellele ei ole karistust määratud, seda kandma. Kõik määratud karistused märgitakse protokolli. Kui viga tehakse mängusituatsioonis, jätkatakse vabalöögiga. Kui viga tehakse mängu ajal väljaspool poordi, jätkatakse lahtilöögiga. Kui viga tehakse mängu katkestuse ajal, jätkatakse mängu katkestuse põhjust arvestades.
2) Karistatud mängija peab viibima karistuspingil kogu karistusaja vältel. Karistused lõpevad mängu lõppedes. Karistus, mis ei ole lõppenud korralise mänguaja lõppedes, jätkub lisaajal. Karistatud mängija võib lahkuda pingilt kolmandike vaheaegadel, kuid ta peab sinna aegsasti tagasi jõudma.Karistatud mängija ei saa osaleda time out’il.Mängija, kelle karistus lõpeb, peab viivitamatult lahkuma karistuspingilt, v.a. juhul, kui tema meeskonnale on määratud muid karistusi, mis lahkumise välistavad, või ta kannab isiklikku karistust.
3) Karistusaega mõõdetakse koos mänguajaga.

602 Meeskonnakaristused
1) Meeskonnakaristus peab puudutama meeskonda, seetõttu ei saa karistuse ajal karistatud mängijaid väljakul asendada.
2) Samaaegselt võib rakendada max.1 karistust mängija kohtaja 2 meeskonnakaristust meeskonna kohta. Kõik karistused tuleb mõõta selles järjekorras, milles need määratakse. Kui meeskonnale, kes kannab meeskonnnakaristust, määratakse rohkem kui 1 karistus, valib kapten, millises järjekorras uued karistused mõõdetakse. Lühemad meeskonnakaristused mõõdetakse sellisel juhul enne pikemaid. Kui edasilükatud karistus rakendataksesamale meeskonnale määratud karistuse tõttu ja meeskonnal on eelnevalt meeskonnakaristus jõus, mõõdetakse edasilükatud karistus enne mängukatkestuse põhjustanud karistust.
3) Meeskond, kellel on jõus rohkem kui kaks meeskonnakaristust, võib sellegipoolest mängida nelja mängijaga. Meeskond peab mängima nelja mängijaga, kuni neile jääb vaid üks meeskonna- karistus kanda. Mängija, kelle karistus lõpeb enne seda, peab jääma karistuspingile kuni mäng katkestatakse.Karistatud mängijad peavad pingilt lahkuma selles järjekorras, kuidas nende meeskonnakaristused lõpevad, kuid reeglit väljakumängijate arvust tuleb kogu aeg arvestada. Meeskonnal, kellel on kaks meeskonnakaristust jõus, võivad mängijad karistuspingilt lahkuda alles mängukatkestuse ajal.
4) Kui mängija, kellele on määratud karistus, teenib neid veel, tuleb tal kanda kõik karistused järjest.Seda järgitakse hoolimata sellest, kas esimene karistus on rakendatud või mitte. Kui mängijale määratakse isiklik karistus, alustatakse isikliku karistuse mõõtmist pärast meeskonnakaristuste lõppemist. Kui mängijale, kes kannab isiklikku karistust, määratakse uus meeskonnakaristus, katkestatakse isikliku karistuse ajavõtt ja seda alustatakse uuesti siis, kui meeskonnakaristus on lõppenud. Kui karistatud mängija teeb vea, mille eest määratakse mängu- või võistluskaristus, rakendatakse lisaks ka vastavaid määrusi.

603 2 min. karistus
1) Karistuse saanud meeskonnas mängib üks mängija vähem. Juhul, kui meeskonnale, kes mängib vähemuses, lüüakse värav, lõpetatakse selle mängija karistus, kes esimesena põhjustas vähemusmängu. Kui meeskonnad värava löömise ajal olid võrdsed või oli värava löönud meeskonnal väljakul vähem mängijaid, karistusaeg ei lõpe.
2) Kui mõlema meeskonna mängijad saavad karistuse samaaegselt, ei lõpe värava löömisel kumbki karistus.
3) Kui karistus määratakse väravavahile, määrab kapten väljakumängija, kellele ei ole veel karistust määratud, seda kandma.

604 Edasilükatud karistus
1) Kui meeskonnal, kellele tehti 2 min. karistust põhjustav viga , on pall, antakse talle võimalus rünnak lõpetada. Edasi võib lükata vaid ühte karistust korraga.
2) Kui edasilükatud karistus on määratud, on mitteeksinud meeskonnal võimalus asendada väravavaht väljakumängijaga ja jätkata rünnakut, kuni vastasmeeskond saab palli või mäng katkestatakse.Edasilükatud karistust rakendatakse ka kolmandiku või mängu lõppedes. Kui eksinud meeskond saab palli ja edasilükatud karistus rakendatakse, jätkatakse mängu lahtilöögiga. Kui mäng katkestatakse mingil muul põhjusel ja edasilükatud karistus rakendatakse, jätkatakse mängu mängukatkestuse puhul ettenähtud viisil. Kui mitteeksinud meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal värava, edasilükatud karistus kustub, kuid muud karistused jäävad. Kui eksinud meeskond lööb edasilükatud karistuse ajal värava, väravat ei loeta ja mäng jätkub lahtilöögiga.

605 Vead, mille eest määratakse 2 min. karistus
1) Vastasmängija kepi löömine, kinnihoidmine, surumine, tõstmine või tõukamine, millest on ilmselt kasu.
2) Väljakumängija mängib või üritab mängida palli kepi või jalaga põlvetasemest kõrgemal ja sellest on ilmselt kasu. Palli mängimine võikatse mängida puusatasemest kõrgemal on alati 2 minutiga karistatav.
3) Vastasmängija tõukamine poordi või värava vastu (ka õlg-õlaga).
4) Vastasmängija trügimine ja kukutamine pallihankimisolukorras.
5) Vastasmängijast või tema varustusest kinnihoidmine.
6) Pallita vastasmängija takistamine. Kui mängija paremat positsiooni otsides jookseb tahtmatult tagant poolt vastu vastasmängijat, antakse vaid vabalöök.
7) Väljakumängija takistab aktiivselt lähemal kui 3 m kaugusel väravavahti palli mängupanekul.
8) Mängija mängib ohtlikult (kontrollimatu kepi tõstmine vastasmängija pea lähedale).
9) Mängija rikub 3 m nõuet sisse- ja vabalöögi ajal. Kui müür on valesti paigutatud, siis karistatakse vaid ühte mängijat. Kui võimalik, kasutatakse edasilükatud karistust.
10) Mängija ei kõrvalda puudusi varustuse juures pärast kohtuniku meeldetuletust.
11) Mängija või meeskond kasutab nõuetele mittevastavat riietust. Selle eest määratakse meeskonnale vaid üks karistusaeg mängu jooksul, kuid tehakse raport.
12) Kapten nõuab kepi ja laba mõõtmist, kuid eksimusi ei ilmne.
13) Vahetuse sooritamine väljaspool vahetusala või sellega tahtlik ja korduv venitamine.
14) Liigsed mängijad väljakul. Väljakult lahkuv mängija peab olema poordi ületamas, kui asendaja siseneb. Karistatakse vaid ühte mängijat. Kui rikkujat ei suudeta tuvastada, määrab selle kapten.
15) Protokolli valesti märgitud numbriga mängija osaleb mängus. Kapteni poolt määratud mittekaristatud mängija kannab karistuse.Vale numbriga mängija saab jätkata mängu, kui protokoll on parandatud.
16) Väljakumängija mängib või üritab mängida palli maas olles. Siia kuuluvad mängimine pikali, istudes, mõlemad põlved või käsi maas (v.a. keppi hoidev käsi). Kui mängija on kohtunike arvates tahtmatult kukkunud ja pall tabab teda, ei loeta seda maas mängimiseks.
17) Väljakumängija peatab või mängib palli peaga, käega või käsivarrega. Kui pall juhuslikult tabab neid kohti jamängijal ei ole võimalik seda vältida, karistust ei järgne.
18) Väljakumängija mängib ilma kepita.
19) Väljakumängija hangib kepi mujalt kui oma vahetusalast.
20) Mängija eksib korduvalt reeglite vastu, mille rikkumise eest määratakse vabalöök. Võimalusel kohtunik eelnevalt hoiatab.
21) Mängu venitamine. Võimalusel kohtunik eelnevalt hoiatab.
22) Mängija või ametiisik protesteerib kohtunike otsuse vastu või meeskonna juhendamine häirib mängu. Siia kuulub ka kohtunike pidev küsitlemine kapteni poolt.
23) Karistatud mängija lahkub karistuspingilt väljakule astumata enne, kui tema karistusaeg on lõppenud või keeldub karistusaja lõppedes pingilt lahkuma.
24) Väravavaht osaleb mängus reeglitele mittevastavas varustuses. Kui ta tahtmatult kaotab näokaitse, mäng katkestatakse ja jätkatakse lahtilöögiga.
25) Väravavaht ei aseta väravat oma kohale kohtunike korraldustest hoolimata.
26) Meeskond rikub süstemaatiliselt mängu vigadega, mille eest määratakse vabalöök või venitab mängu. Võimalusel kohtunikud hoiatavad kaptenit. Karistuse saab viimasena eksinud mängija.

606 5 min. karistus
1) Kui vastasmeeskond lööb 5 min. karistuse ajal värava, karistus ei lõpe. Väravavaht peab 5 min. karistuse ise kandma. Kui meeskonnal ei ole teist väravavahti, on meeskonnal 3 min. aega riietada väljakumängija reeglitepäraselt väravavahiks, kuid seda aega ei saa kasutada soojenduseks. Karistuse lõppedes väravavaht ei või minna väljakule enne, kui mäng on katkestatud. Seetõttu tuleb kapteni poolt valitud väljakumängijal minna pingile väravavahi juurde ja karistuse lõppedes tulla väljakule koos väravavahiga. Väravavaht võib lahkuda karistusalast alles mängukatkestuse ajal, kuna väljakul ei või viibida korraga 2 väravavahti. Kui 5 min. karistus määratakse koos karistuslöögi või edasilükatud karistuslöögiga, tuleb järgida reegleid karistusajast koos karistuslöögiga.

607 Vead, mille eest määratakse 5 min. karistus
1) Palli mängiv või hankiv väljakumängija vehib vägivaldselt kepiga. Siia kuulub kepi tõstmine vastase pea juurde ja selle tabamine.
2) Mängija loobib mängu ajal väljakul keppi või muud varustust.
3) Vastase haakimine.
4)Mängija, kes üritab palli kätte saada, viskub vastasmängijale või ründab teda muudmoodi vägivaldselt.
5) Palli mängiv või hankiv mängija tõukab vastasmängija poordi või värava vastu.
6) Mängija ei korista purunenud varustuse osi väljakult ega vii neid vahetusalasse.
7) Mängija teenib pidevalt 2 min. karistusi.5 min. karistus katab viimase 2 min. karistuse, kui tehtud vead on samatüübilised.

608 Isiklikud karistused
1) Isiklik karistus määratakse ainult koos meeskonnakaristusega ja selle mõõtmist alustatakse alles pärast meeskonnakaristuse lõppemist. Samaaegselt mõõdetavate isiklike karistuste arv ei ole piiratud. Kui mängijale, kes kannab isiklikku karistust, määratakse meeskonnakaristus, lükatakse isikliku karistuse allesjäänud osa mõõtmine edasi, kuni uus meeskonnnakaristus on lõppenud ja lisaks peab kapteni poolt valitud väljakumängija tulema pingile ja viibima seal kuni meeskonnakaristuse lõppemiseni.
2) Isiklik karistus mõjub mängijale ja seetõttu võidakse teda väljakul asendada. Kapteni valitud väljakumängija, kellele ei ole määratud karistust, peab samuti minema karistuspingile kuni meeskonnakaristuse lõppemiseni. Väravavaht, kellele on määratud isiklik karistus , kannab ise nii isikliku kui meeskonnakaristuse. Kui meeskonnal ei ole teist väravavahti, antakse meeskonnale max. 3 min. riietatada väljakumängija reeglitekohaselt väravavahiks, kuid soojendusaega ei anta. Kui meeskonna ametiisikule määratakse isiklik karistus, saadetakse ta pealtvaatajate hulka kuni mängu lõpuni ja kapten valib väljakumängija, keda ei ole karistatud, meeskonnakaristust kandma.

609 10 min. isiklik karistus
1) Kui vastasmeeskond lööb värava 10 min. isikliku karistuse ajal, karistusaeg ei lõpe.

610 Vead, mille eest määratakse 2 min. karistusaeg + 10 min. isiklik karistus
1) Mängija või ametiisik käitub sobimatult. Siia kuuluvad kohtunike, mängijate, ametiisikute, protokollijate ja vaatajate solvamine või ebaaus käitumine, poordi või värava tõukamine või kepiga löömine, kepi või muu varustuse loopimine mängukatkestuse ajal või vahetusalas. Sobimatu käitumine on suurem rikkumine kui protesteerimine.

611 Mängu- ja võistluskaristused
1) Mängija või ametiisik, kellele määratakse mängu või võistluskaristus, peab koheselt minema riietusruumi ja ta ei saa enam kuidagi osaleda mängus. Korraldav klubi/meeskond on vastutav selle eest, et karistatud isik läheb riietusruumi ega tule pealtvaatajate hulka või väljakule kuni kohtumise lõpuni, võimalik lisaaeg ja karistuslöökide võistlus kaasa arvatud. Kõik karistused märgitakse protokolli. Mängu- ja võistluskaristus, mis määratakse enne või pärast mängu ja märgitakse protokolli, meeskonnakaristust ei põhjusta. Enne mängu saadud mängu- või võistluskaristus (v.a. lubamatu varustuse eest antud karistus) tähendab, et karistatud mängija ei tohi osaleda mängus ega olla pealtvaatajate hulgas.
2) Mängu -või võistluskaristusele järgneb alati 5 min. meeskonnakaristus. Kapteni poolt valitud väljakumängija kannab karistuse, samuti veel kandmata meeskonnakaristused. Kui mängija saab mängu- või võistluskaristuse, siis kõik isiklikud karistused lõpevad.

612 Mängukaristus (MK)
1) Mängukaristus puudutab vaid tehnilise iseloomuga rikkumisi ega põhjusta järelmõjusid.

613 Vead, mille eest määratakse mängukaristus
1) Väljakumängija kasutab liiga kõverat laba või pikka vart (mitte pikendatud vart).
2) Protokolli märkimata mängija osaleb mängus.

614 Võistluskaristus (VK)
1) Võistluskaristus põhjustab mängukeelu sama võistluse (sarja) järgmises mängus.

615 Vead, mille eest määratakse võistluskaristus
1) Mängija või ametiisiku pidev sobimatu käitumine. Võistluskaristus ja sellele järgnev 5 min. meeskonnakaristus katavad teised sobimatu käitumise eest määratud karistused.
2) Mängija saab samas mängus teistkordselt 5 min.karistuse. Võistluskaristus katab automaatselt teise 5 min. karistuse, kuid sellegipoolest järgneb 5 min. karistusaeg.
3) Mängija lõhub vihahoos kepi või muu varustuse.
4) Väljakumängija kasutab keppi, mis on ohtlik ja võib põhjustada vigastusi.
5) Mängija, kelle varustust otsustatakse mõõta, kuid kes enne mõõtmist üritab võimalikku viga parandada.
6) Mängija või ametiisik häirib tahtlikult mängu. Siia kuuluvad karistatud mängija enneaegne tahtlik väljakuletulek enne karistusaja lõppu, varustuse loopimine vahetusalast ja mängu sekkumine vahetusalas olles.
7) Mängija osaleb rüseluses.

616 Range võistluskaristus (RVK)
1) Range võistluskaristus põhjustab lisaks sama võistluse (sarja) järgmise mängu mängukeelule ka võimaliku lisakaristuse määramise vastavate distsiplinaarorganite poolt. Kohtunik peab tegema raporti.

617 Vead, mille eest määratakse range võistluskaristus
1) Mängija või ametiisik kasutab ebasündsaid väljendeid või solvab jõhkralt kohtunikke, mängijaid, ametiisikuid, korraldajaid või pealtvaatajaid.
2) Väljakumängija kasutab keppi, mille vars on tugevdatud või pikendatud.
3) Mängija või ametiisik käitub ebasportlikult.
4) Mängija või ametiisik osaleb kakluses.

618 Karistused koos karistuslöögiga
1) Kui karistuslöögist, mis lähtub karistatavast veast, lüüakse värav,kustub vaid see karistus, mis määrati koos karistuslöögiga. See puudutab ka edasilükatud karistuslööki. Kui karistuslöök seondub 2 min. karistusega, karistusaega ei määrata, kui karistuslöögist lüüakse värav, kuid kõik muud karistused tuleb kanda. Kui edasilükatud karistuslöök seondub rikkumisega, mille eest ei karistata,kuid vea teinud meeskond pärast seda teeb karistust vääriva rikkumise, loetakse teine rikkumine karistuslöögi põhjustanud veaks.
2) Kui karistuslöögist, mis lähtub karistatavast veast ja mis määratakse edasilükatud karistuse ajal,lüüakse värav, lõpeb vaid karistuslöögi põhjustanud karistus. Kui karistuslöök lähtub veast, mille eest määratakse 2 min. meeskonnakaristus, see karistus annulleerub, kui karistuslöögist lüüakse värav, kuid kõik muud karistused rakendatakse. Kui edasilükatud karistuslöök ja edasilükatud karistus on määratud samaaegselt ja rakendatakse, kuna vea teinud meeskond teeb uue karistatava vea, loetakse karistuslöögi põhjustanud veaks viimasena tehtud viga.
3) Kui karistuslöögist, mis ei seondu karistatava veaga ja mis määratakse edasilükatud karistuse ajal lüüakse värav, edasilükatud karistus annulleerub. See puudutab ka edasilükatud karistuslööke.

7. Väravad

701 Värava löömine
1) Värav loetakse, kui see kohtunike arvates on löödud reeglitepäraselt ja seda on kinnitanud lahtilöök keskpunktist. Kõik loetud väravad tuleb märkida protokolli. Lisaajal või karistuslöögist kolmandiku või mängu lõppemise järel löödud värava puhul lahtilööki ei toimu. Sellisel juhul värav loetakse, kui kohtunikud on näidanud keskpunkti suunas ja värav on märgitud protokolli. Kui väravat ei loeta,jätkatakse mängu lahtilöögiga, v.a. juhul, kui väravat ei loeta vea tõttu, mille eest antakse vabalöök.
2) Loetud väravaid ei saa annulleerida. Kui kohtunikud on kindlad, et loetud värav on löödud vääralt,tehakse sellest raport.

702 Värav loetakse, kui
1) pall ületab täielikult väravajoone eestpoolt, see on väravasse löödud väljakumängija kepiga reeglitepäraselt ning ründav meeskond ei ole värava löömisel ega vahetult enne seda teinud viga, mille eest määratakse vabalöök või karistus;
2) kaitsva meeskonna mängija on nihutanud väravat ja pall ületab väravajoone eestpoolt väravapostide märkide vahelt ja oletatava värava ülalati kõrguse alt;
3) vale numbriga mängija osaleb värava löömisel lööja või söötjana;
4) lüüakse omavärav (omaväravaks loetakse värav siis, kui kaitsva meeskonna mängija lööb palli oma väravasse, mitte ei riiva palli kepi või kehaga, omavärav märgitakse ründava meeskonna mängija nimele, kes viimasena puudutas palli, kusjuures söötjat ei märgita);
5) omavärav tehakse otse sisselöögist, väravat ei loeta ja jätkatakse lahtilöögiga;
6) mitteeksinud meeskond lööb omavärava edasilükatud karistuse ajal;
7) pall ületab täielikult väravajoone eestpoolt pärast seda, kui kaitsva meeskonna mängija on kepi või kehaga seda suunanud või ründava meeskonna mängija on tahtmatult seda kehaga suunanud ning ründav meeskond ei ole värava löömisel ega vahetult enne seda teinud viga, mille eest määratakse vabalöök või karistus.

703 Väravat ei loeta, kui
1) ründava meeskonna mängija on värava löömisel või vahetult enne seda teinud vea, mille eest karistatakse vabalöögi või karistusega (siia kuuluvad juhtumid, kui värava löönud meeskonnal on väljakul liigselt mängijaid või karistatud mängijaid või kui ründava meeskonna mängija on nihutanud väravat);
2) ründava meeskonna mängija suunab tahtlikult palli väravasse oma kehaosaga;
3) pall ületab väravajoone lõpusignaali või vilega samaaegselt või pärast seda, s.t. kolmandik või mäng lõpeb koheselt, kui signaal või vile kostub;
4) pall lüüakse väravasse ületamata väravajoont eestpoolt;
5) väravavaht viskab palli vastasväravasse nii, et see ei puuduta enne teist mängijat või tema varustust;
6) ründava meeskonna väljakumängija suunab sihiliku jalalöögiga palli nii, et see läheb väravasse, puudutades teist mängijat või tema varustust;
7) protokolli märkimata mängija osaleb värava löömisel lööja või söötjana;
8) reegleid rikkunud meeskond lööb värava edasilükatud karistuse ajal (sellisel juhul karistus rakendatakse ja jätkatakse lahtilöögiga);
9) sisselöögist löödud pall läheb otse väravasse (puudutab ka omaväravaid);
10) pall põrkab väravasse otse kohtunikust.